Soome lükkas tagasi Venemaa nõudmised NATO väljaviimiseks Ukraina rahukõneluste ajal
Soome on tagasi lükanud teated, et Venemaa taotles riigi lahkumist NATO-st, et lahendada sõda Ukrainas. Kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et Soome liikmelisus NATO-s ei ole läbirääkimiste teema ning nimetas esitatud ettepanekut vastuvõetamatuks. Tagasilükkamine järgneb teadetele, et Venemaa läbirääkijad esitasid 10. ja 11. novembril 2026 Abu Dhabis peetud kõnelustel mitteametlikke ettepanekuid.
Venemaa esitatud ettepanekud
Saksa meedia teatel sisaldasid Vene läbirääkijate mitteametlikud ettepanekud mitmeid olulisi territoriaalseid ja sõjalisi nõudmisi. Nende ettepanekute hulgas oli ka see, et Venemaa säilitaks praegu okupeeritud Ukraina territooriumid ja saavutaks kontrolli kogu Donbassi piirkonna üle. Lisaks kuulusid Venemaa ettepanekute hulka Odessas ja Mõkolaivis asuvate Ukraina sadamate demilitariseerimine.
Raportis on käsitletud ka naaberriikide julgeolekukorraldust. Väidetavalt taotles Venemaa NATO sõjaväebaaside keelustamist Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks tegi Venemaa väidetavalt ettepaneku oma tuumarelvad Valgevenest välja viia ja hoiduda keskmaa rakettide paigutamisest sellesse riiki. Kuigi need detailid ilmnesid Abu Dhabis toimunud aruteludest, eitas Kreml pressiesindaja Dmitri Peskovi kaudu, et Venemaa on nõudnud Soome lahkumist NATO-st.
Ukraina ja USA diplomaatiline vastus
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõneles käimasolevatest läbirääkimistest ja laiemast julgeolekumaastikust Euroopas. President Zelenski hoiatas, et Venemaa ei saa teha otsuseid NATO liikmesriikide nimel. Ta lisas, et president Vladimir Putini soov muuta Euroopa piire on ohtlik. President Zelenski väljendas muret, et Ameerika Ühendriikide esitatud uus julgeolekuraamistik võib olla ohtlik.
Need diplomaatilised arutelud toimusid koos Ameerika Ühendriikide ametnike kõrgetasemeliste kohtumistega. President Zelenski kohtus 14. novembril 2026 Dublinis Ameerika Ühendriikide suursaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Need kohtumised toimuvad ajal, mil rahvusvahelised osalejad püüavad toime tulla Ukraina konflikti keerukusega ja sellest tulenevate muutustega Euroopa julgeolekuraamistikus.
Soome julgeolekukontekst
Soome keeldumine oma alliansi staatuse üle läbirääkimisi pidamast on tingitud idapiiril valitsevatest kõrgendatud julgeolekumuredest. Soomel on Venemaaga 1 340 kilomeetri pikkune maismaapiir. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ühines Soome 2023. aasta aprillis NATO-ga, et tugevdada oma riigikaitset ja piirkondlikku stabiilsust.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0